Adash - ennustava hoolduse tööriist

Milliseid masinaid peakS mõõtma ja millal?

Hooldusprogrammi rakendamine algab ettevõtte seadmete mõju hindamisest ja nende reastamisest kriitilise tähtsuse järjekorda. Järjekorra koostamisel kalkuleeritakse kui tihti saab ja on mõistlik mõõtmisi teostada ning kui  palju aega saab kulutada regulaarseks mõõtmisteks. Ideaalne oleks seadmeid mõõta iga nädal, kuid kuna me ei ela ideaalses maailmas, proovitakse mõõtmisi teostada näiteks kord kuus, et tekiks võimalus analüüsida tekkivat trendi. Loomulikult peab mõõtmise sageduse määramisel arvestama, kas tegemist on pidevalt või tsükliliselt töötava seadmega.

Märkus: Kui plaanite oma pidevalt töötavaid masinaid mõõta korra aastas, sulgege see artikkel ja visake vibratsioonianalüsaator prügikasti. Nii suure ajavahemikuga pole mõtet mõõta, kuna ei teki hoomatavat ajalugu, mille alusel ennustada vibratsioonitaseme muutust. Aasta jooksul juhtub väga palju. Kord aastas tehtav vibratsioonimõõtmine on nagu foto, mis ütleb, mis seis hetkel on, aga me ei saa määrata selle info alusel muud, kui et kas vibratsioonitase on mõõtmise hetkel tootja määratud piirides või mitte.

Vibratsioonianalüsaator (Adash A4900 näitel) koosneb järgmistest osadest:

1. Vibratsioonimõõtur (analüsaator)
2. Kaabel
3. Vibratsiooniandur (kiirendusandur)
   

Kuidas see töötab? Asetades vibratsioonianduri (vibreerivale) mõõtepunktile (tavaliselt kinnitub magnetiga), siis kiirendusanduris muudetakse vibratsioonid elektroonilisteks signaalideks (pingeks), signaal edastatakse kaabli abil vibratsiooniseadmesse (vibratsioonianalüsaatorisse), kus signaal töödeldakse vibratsiooniväärtusteni, mida saate lugeda vibratsioonianalüsaatori ekraanilt.

Mõõtmispunkt

Mõõtmispunkt on koht masinal (tavaliselt laagrikorpus), kuhu asetate vibratsioonianduri ja võtate vibratsiooninäidu. Mõõtmispunkti asukoht peab olema märgitud võimaldamaks teha korduvmõõtmisi samast kohast. Mõõtmiste kordamine on väga oluline!

Kuidas peaks mõõtmispunkti ette valmistama?

Kvaliteetsete ja korratavate mõõtmistulemuste saamiseks tuleb mõõtepunkt markeerida. Parim viis selleks on paigaldada kõikidele mõõtepunktidele mõõtepadjad. Mõõtepadi on tasase pinnaga, valmistatud magnetilisest roostevabast terasest, mis liimitakse spetsiaalse liimiga mõõtekohtale ja mis omakorda tagab hea vibratsiooniülekande.

Kiirendusandur on üldjuhul varustatud tugeva magnetiga, mis tagab masina vibratsiooni hea ülekande andurile.

Mõõtepunkti ideaalne lahendus:

1. Mõõtepadi (mootorile liimitud)
2. Magnet
3. Kiirendusandur

Paljudel seadmetel on tootja poolt ettevalmistatud vibratsioonimõõtmiseks sobiv koht.

Vältige anduri asetamist kumerale laagripukile. Tasane magnetalus hakkab ümaral laagripukil kõikuma ja selline mõõtmine on ebatäpne.

Kui te ei soovi oma kumeratele mõõtepunktidele mõõtepatju liimida, võite kasutada spetsiaalset kumera pinna magnetalust. Puuduseks on sellisel magnetalusel veidi halvem kõrgsagedusvibratsiooni (laagri vibratsiooni) ülekandmine.

Ärge mõõtke vibratsiooni mootori ventilaatori katetelt. Ventilaatori katted on tavaliselt pehmest plekist ja need ei edasta masina "päris" vibratsiooni.

Ärge mõõtke ka roostes või paksult värvitud (või mõlemalt) mõõtepunktidelt. Rooste ja värv summutavad oluliselt kõrgsagedusliku vibratsiooni ülekannet.

Mõõtmispunktide juhised ja asukohad

Oluline on ka mõõtepunkti suund (radiaalne ja aksiaalne, vastavalt võlli pöörlemisele). Jällegi, ideaalmaailmas tuleks mõõta mõõdetavat seadet nii vertikaal-radiaalsuunas, kui ka horisontaal-radiaalsuunas. Kuid siis kulutate andmete kogumiseks iga masina peale kaks korda rohkem aega.

Kompromissiks on luua mõõtepunkt 45 kraadise asetusega. Nii saate infot mõlema (vertikaalne+horisontaalne) suuna kohta ning mõõtmiseks kulub poole vähem aega. Oluline ei ole mitte täpne tulemus, vaid korratav tulemus, mille alusel tekib trend.

Samuti peaksite mõõtma ühte aksiaalset punkti. Ärge mõõtke aksiaalset suunda mootori vabaotsast (non drive end), vaid veovõlli poolt (drive end) (näiteks sidurite läheduses).